Maid mii dahkat - Nordland fylkeskommune

OBS! Nettleseren din er utdatert. Vi anbefaler at du laster ned en annen, moderne nettleser som Google Chrome, Firefox eller Microsoft Edge.

IMPORTANT! Your browser is out of date. We recommend that you download a more modern browser like Google Chrome, Firefox or Microsoft Edge.

Du er her:

Maid mii dahkat

Nordlándda fylkkasuohkan bargá viidát ja fágaidrasttideaddji sámi áššiiguin, nu mo min  servodatovdánahttinrolla lea.

2 nieidda gávttiin čiŋadan - Klikk for stort bilde Susanne Forsland

Lea Servodatovdánahttima ossodagas, Dáidda- ja kulturovdánahttima juhkosis mas lea ovddasvástádus sámi áššiide. Buot fylkkasuohkana ossodagain lea goitge ovddasvástádus ovdánahttit, nannet ja čalmmustuhttit sámi gielaid, kultuvrra ja servodateallima.

Ovttasbargošiehtadus Sámedikkiin

Nordlándda fylkkasuohkan ja Sámediggi lea čállán ovttasbargošiehtadusa mii guoská áigodahkii 2019-2022. Ovttasbargošiehtadus galgá láhčit diliid bistevaš ovttasbargui mii guoská sápmelaččaide ja sámi guovlluide Nordlándda fylkkas, ja daid ovttas vuoruhit. Šiehtadusas leat sierra čuoggát čuovvovaš áššiid birra:

  • Sámegielat (doahttalit Sámelága giellanjuolggadusaid, dulkon, sámi giellaguovddáš, sámi báikenamat, diehtojuohkin vuoigatvuođat ja geatnegasvuođaid birra mat leat čatnon šiehtadussii mat gullet sámegielaide)
  • Sámi kultuvra ja servodateallin (oahpahus, ealáhus, kultuvra, sámi mánát ja nuorat, kulturmuitohálddašeapmi, regionála plánen ja areálahálddašeapmi, álbmotdearvvašvuohta, gávpotpolitihkka, ekonomiija)
  • Ovttasbarggu hápmi (geatnegasvuođat, čoahkkimat, raporteremat)

Fylkkadearvvašvuođaiskkadeapmi 2020

2020:s čađahii Nordlándda fylkkasuohkan vuosttaš fylkkadearvvašvuođaiskkadeami mas loaktin ja eallinárvu deattuhuvvo. Iskkadeami bohtosat čájehit mo olbmuid mielas lea orrut Nordlánddas ja man duhtavaččat sii leat iežaset dearvvašvuođain, báikegoddeovdánemiin ja fálaldagaiguin orrun- ja lagasbirrasis. Iskkadeamis lei sámi lassimodula, Sámi dearvvašvuođadutkan gieđahalai bohtosiid. Bohtosat čájehit ahte sámi álbmogis gaskamearálaččat ledje vuollegat logut go álbmogis muđui, erenoamážit dasa mii guoská vealaheapmái, dearvvašvuhtii, eallinvuohkái, eallindillái ja eallinárvui. Sáhtát lohkat eanet iskkadeami birra dáppe: Nordlándda fylkkadearvvašvuođaiskkadeapmi - Nordlándda fylkkasuohkan (nfk.no) (PDF, 4 MB)

Sámegieloahppu

Nordlándda fylkkasuohkan fállá sámegieloahpahusa joatkkaskuvladásis. Lea fylkkasuohkana ovddasvástádus, skuvlaeaiggádin, ahte ohppiid vuoigatvuođat sámegielohppui duohtan dahkkojuvvojit: liŋka siidui Oahppoossodat

Fylkkagirjerádju

Fylkesbiblioteket skal bidra til at bibliotekene har enda større fokus på formidling av samisk språk, litteratur og kultur. Fylkesbiblioteket har blant annet satset på å få samisk språk mer synlig gjennom samisk skilting i bibliotekene, i tillegg til bruk av digitale plattformer for synliggjøring og formidling av samisk litteratur. I 2025 startet fylkesbiblioteket et nytt samarbeid med flere samiske språksentre om oversettelser av barnebøker til lulesamisk, umesamisk og pitesamisk. Motivasjonen er revitalisering av språk og å fremme leseglede. Dette er en videreføring av Maanagærjah-prosjektet med sørsamiske barnebøker. I 2020 gjennomførte fylkesbiblioteket en kartlegging av situasjonen for samisk litteratur og formidling i bibliotekene.
sámi gaskkusteapmi, raporta 2020

Sámi ásahusat Nordlánddas

Mis leat máŋga sámi ásahusa Nordlánddas. Várdobáiki sámi guovddáš lea Skániin, muhto bálvala maiddá sámi álbmoga Nordlánddas. Sis lea musea, giellaguovddáš, mánáidgárdi, galleriija, prošeavttat ja sii deattuhit erenoamážit sámi dearvvašvuođaáššiid.

Árran julevsámi guovddáš lea Hábmeris. Árranis leat kulturdoaimmat, giellaguovddáš, musea ja lágádusdoaimmat. Sis lea maiddái sierra mánáidgárdi man leat sierra fitnodahkan sirren.

Stormen sámi guovddáš lea Bådådjos ja jođiha sámi giellaguovddáža, dasa lassin láhčet sámi doaimmaid gávpogis.

Duoddara Ráfes - bihtánsámi guovddážis leat kantuvrrat Dokmos Báidáris. Duoddara Ráfe lágida doaimmaid nu mo logaldallamiid ja kurssaid, ja lanjat Dokmos lea sámi deaivvadanbáiki guovllu sámi álbmogii.

Sijti Jarnge lea Aarbortes. Sijti Jarnges leat kulturdoaimmat, giellaguovddáš, gaskkustit lullisámi girjjálašvuođa ja čađahit prošeavttaid.